Jäta menüü vahele
noorteprojektid iseseisvuse taastamine 30
Foto: Rahvusarhiiv

Taasiseseisvumise lugu

1979

Baltlaste ühiskiri ehk Balti apell

August 1979

23. augustil 1939. aastal allkirjastati Molotovi-Ribbentropi pakt, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid mõjusfäärideks Ida-Euroopa. Augustis 1979. aastal koostasid Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad avaliku kirja ÜRO peasekretärile, NSV Liidu, Saksa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele. Märgukirjale kirjutas alla 45 vabadusvõitlejat. Kirjaga esitati nõue avalikustada Saksamaa ja NSV Liidu 1939. aasta mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada need allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastad okupeeritud Balti iseseisvus. Märgukiri jõudis adressaatideni Helsingi ja Moskva kaudu. Viimasel juhul oli abiks tuumafüüsik Andrei Sahharovi. 23. augustil kõneldi Balti apellist Vaba Euroopas ja Ameerika Hääles, kaks päeva hiljem avaldas selle New York Times. 

1980

“Avalik kiri Eesti NSV-st” ehk 40 kiri

Sügis 1980

Sügisel puhkenud noorterahutuste tulemusena elavnes taas ka haritlaste protestivaim. 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi kirja, mis adresseeriti keskajalehtedele (näiteks Pravda, Rahva Hääl). “Avalik kiri Eesti NSV-st” on dateeritud kuupäevaga 28. oktoober 1980, kiri pandi teel nädal hiljem. Kuna sellele kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest (Paul-Eerik Rummo, Marju Lauristin, Jaan Kaplinski), siis nimetatakse seda ka 40 kirjaks. Kirjaga oli soov juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskimised noorsoopoliitikas. Kiri levis salaja paljundatult käest kätte ning leidis rahva hulgas laialdast poolehoidu. Võimud püüdsid autoreid aga tasalülitada. 

1984

ESTO ehk ülemaailmsed eesti kultuuripäevad Torontos

1984

Esimesed ülemaailmsed eesti kultuuripäevad toimusid Torontos juba 1972. aastal. 1976. aastal toimusid need Baltimore`is ning 1980. aastal Stockholmis. 1984. aastal taas Torontos.  ESTO on väliseestlaste algatatud ülemaailmsed eestlaste kogunemised, mis toimuvad iga nelja aasta tagant. Traditsiooniliselt on ESTO kavas laulu- ja tantsupidu, rahvuskongress ning jumalateenistus. Okupatsiooniperioodil täitis ESTO ka poliitilist rolli – neil kogunemistel jagati maailmale sõnumeid ka okupeeritud Eesti kohta. 1988. aastal Austraalias toimunud ESTO-l osalesid ka Mart Laar, Ivo Linna, Alo Mattiisen ja Lennart Meri.

1985

Võimule tuleb Mihhail Gorbatšov

10.03.1985

Pärast mitmete NLKP KK peasekretäride kiiret vahetumist tuli 1985. aasta alguses võimule uuendusmeelne Mihhail Gorbatšov. Tema poliitika põhimõtteks oli viia riigi juhtimine rahvale lähemale. Gorbatšov alustas perestroika ja glasnostiga.

1987

Toimub fosforiidikampaania

Kevad 1987

Fosforiidikampaania ehk fosforiidisõja puhul oli tegemist esimese suure ühismeeleavaldusega.
Tudengite protestides omandasid olulise rolli kollased särgid trükitud kirjaga „Fosforiit? Tänan, ei!” Fosforiidikampaania eesmärk, mis ka täitus, oli takistada Kirde-Eestisse Kabala-Toolsesse rajatava fosforiidikaevanduse rajamist ja sellega kaasnevat võõrtööjõu sissevoolu ja keskkonnareostust. Fosforiidisõja konteksti valmis Eesti helilooja Alo Mattiiseni isamaaline laul „Ei ole üksi ükski maa”, sõnade autor oli Jüri Leesment. Algversioonis laulis iga maakonda kirjeldavad read erinev laulja.

MRP-AEG loomine

15.08.1987

MRP-AEG ehk Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp oli organisatsiooni, mille eesmärk oli 23. augustil 1939. aastal sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli ja selle mõju avalikustamine Baltimaadele, milleks korraldati samal kuul Hirvepargi miiting. Sellest organisatsioonist kujunes välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ehk lühidalt ERSP. Sellele panid aluse Lagle Parek, Tiit Madisson, Jüri Mikk, Jan Kõrb, Heiki Ahonen, Ilse Heinsalu ja Mati Kiirend.

Toimub Hirvepargi miiting

23.08.1987

Hirvepargi miiting oli MRP-AEG eestvedamisel toimunud režiimile vastanduv poliitiline meeleavaldus Tallinnas, kus osales üle 2000 inimese. Kokkutulekul kõneldi 1939. aasta salasobingust ja selle tagajärgedest Baltimaadele. Kohaliku võimu jaoks oli ürituse maht ootamatu ja väideti, et osalejaid oli vaid mõnisada. Moskva leidis, et kõik protestid tuleb juba eos lämmatada, aga tegelikku kontrolli ühiskonna üle enam saavutada ei suudetud. Miiting oli oluliseks nurgakiviks ühiskonna edasisel politiseerumisel ning selle tagajärjed ajas vaid võimendusid.

Töötati välja Isemajandava Eesti kontseptsioon

26.09.1987

Sügisel 1987 ilmus Tartu väljaandes Edasi Isemajandava Eesti idee ehk IME. Ettepaneku koostasid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma. Idee eesmärgiks oli turumajandusliku korra saavutamine Eestis.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomine

12.12.1987

Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) oli esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon, mis ühendas muinsuskaitseklubisid. Organisatsiooni eesmärk oli eestlastele ajalooliselt oluliste tähtpäevade tähistamine ja ajaloolise mälu taastamine. Seltsi loomise järel toimus tõrvikurongkäik.

1988

Tartu rahu aastapäeva tähistamine

02.02.1988

2. veebruaril tähistati Tartus Tartu rahu aastapäeva. Kogunemisele vastandusid ENSV võimuorganid ja Tartu linnavalitsus, kes üritasid koerte ja miilitsaahelikega rahvast peatada.

Toompeal toimub loominguliste liitude ühispleenum

01.04.1988-02.04.1988

Aprilli alguses Toompea lossi istungite saalis toimunud ühispleenumiga lülitus loovintelligents aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi. Pleenumil pöörati tähelepanu peamiselt rahvuskultuuri olukorrale, esitati nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust kohalikule võimuladvikule.

Sünnib Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks loomise idee

13.04.1988

ETV õhtuses saates ,,Mõtleme veel’’ tuli Edgar Savisaar välja ideega Rahvarinde loomiseks, millega pidi loodama legaalne opositsioon perestroika toetuseks. Samal ööl loodi organisatsiooni initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon, mille tulemusena toimus oktoobri esimestel päevadel Linnahallis Rahvarinde asutamise kongress. Asjaosalised vastandasid end tollasele EKP-le ning toetasid Gorbatšovi reforme ja aitasid kaasa uuendusprotsessidele. Oma tegevusega loodeti suurendada liiduvabariigi iseotsustamist ja demokratiseerida valitsevat režiimi. Rahvarinne sai eelkäijaks tänapäeval tuntud Eesti Keskerakonnale.

Sinimustvalge trikoloori värvid tuuakse esmaselt avalikult välja

14.04.1988

Aprilli keskel toimusid Tartus muinsuskaitsepäevad, mille käigus näidati rahvale sinimustvalge lipu kombinatsiooni.

Võidukäiku alustavad Alo Mattiiseni isamaalised laulud

14.05.1988

Tartus toimunud muusikapäevadel esitati Tähtvere lauluväljakul Alo Mattiiseni laulutsüklit, millesse kuuluvad ,,Kaunimad laulud’’, ,,Mingem üles mägedele’’, ,,Sind surmani’’, ,,Isamaa ilu hoieldes’’ ning ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään“, mis kujunesid laulva revolutsiooni sümbollauludeks.

Toimuvad „öölaulupeod“

06.06.1988-13.06.1988

Juunis toimunud Tallinna vanalinnapäevad kasvasid üle niinimetatud öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest, kellest enamik noored, tantsisid ja laulsid sinimustvalgete lippude ja rahvuslike laulude saatel.

Vaino Väljasest saab EKP Keskkomitee esimene sekretär

16.06.1988

Kevadel kriitikarahe alla sattunud EKP peasekretär Karl Vaino vastu oli juunikuuks tekkinud opositsioon ka parteiladvikus eneses, mille tagajärjel vahetas Moskva senise peasekretäri välja Nicaraguast tagasi kutsutud Vaino Väljase vastu.

Sinimustvalge saab eestlaste rahvuslipuks

23.06.1988

Nädal peale Vaino Väljase ametisse nimetamist avaldati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus „Riikliku ja rahvussümboolika kohta Eesti NSV-s“, millega millega tunnistati sinine, must ja valge eesti rahvusvärvideks.

ERSP loomine

20.08.1988

Augustis luuakse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, selle juhiks saab Lagle Parek. ERSP eesmärgiks saab Eesti Vabariigi täielik taastamine ning nendest kujuneb üks põhilisi võime tolleaegsel poliitmaastikul.

„Eestimaa laul“

11.09.1988

Sügisel saavutas kulminatsiooni rahvuslik tõusulaine Rahvarinde poolt korraldatud üritusega ,,Eestimaa laul“ Tallinna lauluväljakul. Üritusest arenes välja suuremõõtmeline rahvuslik meeleavaldus.

Võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon

16.11.1988

16. novembril 1988 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati Eesti seadused ülimuslikkudeks Eesti NSV territooriumil.

1989

Eesti NSV keeleseadus

18.01.1989

Eesti keel kuulutatakse taas riigikeeleks.

Sinimustvalge lipp heisatakse Pika Hermanni torni

24.02.1989

24. veebruari hommikul heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Sellest hetkest peale hakati jälle tähistama Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva ning traditsiooniks on kujunenud Toompeal 24. veebruari varahommikul toimuv pidulik lipuheiskamine.

Kodanike komiteede liikumine

24.02.1989

Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit panid aluse kodanike komiteede liikumisele. Eesti Vabariigi kodanikke hakatakse registreerima kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks sai iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse (põhimõtte, et riik püsib okupatsioonist sõltumata) alusel.

Balti kett

23.08.1989

Kahe miljoni osalejaga inimkett Tallinnast Vilniusesse, mille eesmärgiks oli teadvustada Baltimaade okupeerimist. Ettevõtmise kuupäev oli ajaloolise tähtsusega, olles MRP 50. aastapäev. Balti kett jõudis uudistesse ka välismaal – surve all olev NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need ühtlasi kehtetuks.

1990

Toimuvad Eesti Kongressi valimised

24.02.1990

Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Kristlik Liidu ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei üleskutsel tekkis massiline kodanikualgatus, mille eesmärgiks oli juriidilise järjepidevusega Eesti iseseisvuse taastamine. Selle käigus hakati inimesi registreerima Eesti Vabariigi ametlikeks kodanikeks kunagise kodakondsusseaduse alusel ning 24. veebruaril 1990 toimusid kodanike esindusorgani – Eesti Kongressi – esimesed valimised.

Toimub Eesti Kongressi esimene istungjärk

11.-12.03.1990

11.-12. märtsil 1990. aastal toimus Estonia kontserdisaalis Eesti Kongressi esimene istungjärk. Istungjärgul loodi kongressi juurde alaliseks täidesaatvaks organiks Eesti Komitee, mille juhiks sai Tunne Kelam.

Toimuvad XII Ülemnõukogu valimised

18.03.1990

Ülemnõukogu oli Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan. 1990. aasta märtsis toimusid XII Ülemnõukogu valimised juba valdavalt demokraatlikel alustel, omavahel konkureerisid lisaks kommunistlike vaadetega kandidaatidele ka muude poliitiliste liikumiste esindajad. Ülemnõukogu juhiks valiti taas Arnold Rüütel ning valitsuse juhiks sai Edgar Savisaar.

Toimub EKP XX kongress

23.-25.03.1990

1990. aasta märtsis toimuval Eestimaa Kommunistliku Partei XX kongressil lõheneb partei ametlikult kaheks: eestimeelseteks ja impeeriumimeelseteks. Eestimeelne osa loob iseseisva partei.

ENSV Ülemnõukogu kuulutab välja üleminekuperioodi

30.03.1990

30. märtsil kuulutab Eesti NSV Ülemnõukogu välja üleminekuperioodi. Selle perioodi suurimaks lõppeesmärgiks oli omariikluse taastamine.

Eesti NSV-st saab Eesti Vabariik

08.05.1990

Peale nime võetakse kasutusele ka kunagised EV sümbolid lipp, vapp ja hümn. Sellegipoolest on Eesti veel ametlikult NSV Liidu koosseisus.

Interliikumise miiting Toompeal

15.05.1990

Interliikumise liikmed piiravad Toompea ümber, nõudes vana sümboolika taastamist. Miiting eskaleerub, protestijad tungivad lossihoovi – selle peale ütleb Edgar Savisaar raadioteates sõnad: „Toompead rünnatakse. Kordan: Toompead rünnatakse!”

1991

Referendum Eesti iseseisvumise küsimuses

03.03.1991

Korraldatakse rahvareferendum „Kas te tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvumise ja sõltumatuse taastamist?” – 77.8% vastas jaatavalt.

„Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest”

20.08.1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu arvab ametlikult Eesti NSV Nõukogude Liidust välja.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumist tunnustab esimese riigina Island

22.08.1991

Eesti iseseisvust tunnustab Vene NFSV

24.08.1991

24. augustil tunnustab Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik Eesti iseseisvust.

NSV Liidu Riiginõukogu tunnustab Balti riikide iseseisvust

6.09.1991

Septembri alguses, paar kuud enne Nõukogude Liidu täielikku lagunemist, tunnustab NSV Liidu Riiginõukogu kolme Balti riigi (Eesti, Läti ja Leedu) iseseisvust.

Eesti Vabariigist saab ÜRO liikmesriik

17.09.1991

1991. aasta septembri keskpaigas võetakse taasiseseisvunud Eesti Vabariik vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni. Lisaks Eestile saavad liikmeteks samal aastal teiste seas ka Läti ja Leedu.

1992

Eesti rahareform

20.-22.06.1992

Taastatakse rahaühikuna Eesti kroon, kõik rublad vahetati ümber kolme päeva jooksul. Kroonist saab edaspidi ainus seaduslik maksevahend.

Neljas Eesti Vabariigi põhiseadus

28.06./3.07.1992

1992. aasta juuni lõpus toimus rahvahääletus Eesti neljanda põhiseaduse vastuvõtmiseks. Seadus sisaldas erinevaid varasemast põhiseadustest pärit olnud põhimõtted ning proovis teostada tagasipöördumist esimese vabariigi aegsele riigikorraldusele. Uue põhiseaduse kiitis heaks üle 90% hääletanutest. Seadus jõustus 3. juulil.

Toimuvad Riigikogu valimised

20.09.1992

Toimusid Riigikogu valimised, osa võttis ligi 68% valijaskonnast. Erandkorras valiti parlament normaalsest valitsusajast ühe aasta võrra lühemaks ajaks. Nende valimistega lõppes üleminekuperiood, mis oli kestnud juba üle kahe aasta.

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi presidendiks saab Lennart Meri

06.10.1992

Meri presidentuuri iseloomustas eelkõige välisriikide ja organisatsioonidega tugevate diplomaatiliste sidemete loomine.

Taasiseseisvunud Eesti esimene valitsus

21.10.1992

Esimese valitsuse juhiks sai ajaloolane ja poliitik Mart Laar.