Jäta menüü vahele

Eesti Panga Muuseumi taasiseseisvumispäeva eriprogramm

Taasiseseisvumise aastapäeval näeb keskpanga muuseumis Eesti krooni originaalkavandeid

20. augustil on Eesti Panga muuseum (Estonia pst 11) avatud kell 11–15. Külastajad saavad kuulda Eesti krooni kasutuselevõtu ettevalmistustest alates raha kujundamisest kuni tootmiseni. Muuseumis on külas Eesti kroonipangatähtede kujundaja Vladimir Taiger, kes ainult sel päeval näitab oma originaalkavandeid. Sissepääs on tasuta.

Eesti riigi taasiseseisvumise alustalaks sai inflatsiooni käes vaevlevast rublatsoonist lahtirebimine ja omavääringu kehtestamine. Eesti Panga muuseum kutsub taasiseseisvumise 30. aastapäeval meenutama oma raha taaskehtestamise algusaegu koos Eesti kroonide kujundaja Vladimir Taigerija Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosvega. Kell 11.30 algavavestluse käigus tuleb juttu rahakavandite väljamõtlemisest ja kujunduskonkursist ning oma raha käibelevõtust alates tootmise ettevalmistamisest kuni kroonide ringlusse jõudmiseni.Vladimir Taiger näitab Eesti krooni kavandeid oma isiklikust arhiivist. Vestlust saab jälgida ka Eesti Panga veebilehel ja YouTube’is.Kell 12.30 ja 13.30 on külastajatel võimalik vaadata režissöör Ants Visti 1992. aastal valminud ja linastunud pooletunnist dokumentaalfilmi „Eesti raha”. Filmi koopia on pärit Rahvusarhiivist.

Lapsed saavad muuseumis kogu päeva vältel osaleda otsimismängus ja soovi korral lasta teha endale pidupäevale kohase näomaalingu.

NB! Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute tõttu palume üle 18-aastastel külastajatel muuseumisse sisenemisel esitada tõend COVID-19 vastu tehtud vaktsineerimiskuuri läbimise, haiguse läbipõdemise või negatiivse testi kohta. Kohapeal kiirtesti teha ei saa. Täname mõistva suhtumise eest.

Eesti Panga muuseum on 17.08–19.08 avatud kell 12–17.

20. augustil on muuseum avatud kell 11–15.

21. augustil on muuseum ja muuseumipood suletud.

Taust

1990. aasta alguses alustas Eesti Pank pärast viiekümneaastast vaheaega uuesti tööd. Taasloodud keskpanka asus juhtima Rein Otsason. Kuigi tegevust alustati olukorras, kus omariiklus polnud veel taastatud ja peale Eesti Panga tegutses riigis teinegi keskpank – NSVL Riigipank –, arenesid asjad kiiresti. ENSV Ministrite Nõukogu kuulutas välja Eesti krooni kujunduskonkursi juba detsembris 1989. Esialgset ideed minna oma rahale üle juba 1990. aasta lõpuks ei õnnestunud siiski ellu viia. 

1991. aasta märtsis moodustati rahareformi komitee, kellele anti kõik volitused rahareformi korraldamiseks. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist augustis 1991 alustati Eesti Pangas rahareformi ettevalmistustega, et teostada see 1992. aasta esimesel poolel. 1991. aasta oktoobris astus Eesti Panga presidendi ametisse Siim Kallas. Samal aastal kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Panga 1919. aastal asutatud keskpanga õigusjärglaseks.

20. juunil 1992 toimus Eestis rahareform – esimene endiste rublatsooni riikide seas ja ühtlasi kõige radikaalsem. See kuupäev tähendas Eestile majandusliku iseseisvuse tegelikku taastamist. Rahareform võimaldas Eesti majandusel ennast lagunevast ja järjest kasvava inflatsiooniga rublatsoonist lahti rebida. Eesti kroon tunnistati ainsaks seaduslikult käibivaks rahaks ja Eesti Pank ainsaks raharingluse korraldajaks Eestis. Eesti kroon seoti Saksa margaga ja vahetuskursiks määrati 1 mark = 8 krooni. Alates rahareformist rakendus Eestis valuutakomitee rangetel reeglitel põhinev rahasüsteem, mis viis Eesti eduka ühinemiseni euroalaga 2011. aastal.

20.08.2021
11:00-15:00