Jäta menüü vahele

Eesti õpetajate suurkogu

Eesti õpetajate suurkogu on osa EV iseseisvuse taastamise 30 programmist. Selle peamine eesmärk on mõtestada Eesti kooli ja õpetaja rolli ning väärtust Eesti omariikluse rajamisel ja Eesti arengus.

20. augustil 2021 möödub 30 aastat Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest. Toetamaks noorte teadlikkust meie riigi loost ja kaasatust meie riigi ajaloo mõtestamisel, korraldab Riigikantselei koostöös erinevate partneritega noortele suunatud projekte. Noorte kujunemisel on erakordne roll nii vanematel kui ka Eesti koolil ning õpetajaskonnal, seetõttu toimubki Riigikantselei eestvedamisel 23. augustil Estonias Eesti õpetajate suurkogu. Samuti on Riigikantselei soov avaldada tänu õpetajatele südamega ja pühendunult tehtud töö eest. Riigikantselei ettevõtmist toetab ka Haridus- ja Teadusministeerium.

23. august on Eesti iseseisvumise taastamise loos märgilise tähendusega. See kuupäev sümboliseerib vaimsust, ühtekuuluvust ning soovi elada Eestis, mis on tugeva  kodanikuühiskonnaga demokraatlik õigusriik. See on kuupäev, mil 1979. aastal avaldati Balti apell, mis andis ränga hoobi Nõukogude propagandamasinale. See on kuupäev, mil koguneti 1987. aastal Hirveparki, see on kuupäev, mil 1989. aastal toimus Balti kett.

Eesti õpetajate suurkogu esinejatest

Suurkogu avab tervitusega riigisekretär Taimar Peterkop.Järgneb haridus- ja teadusministri Liina Kersna ja Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnavõtt. 2020. aastal kaasas Riigikogu kultuurikomisjon laiapõhjaliselt õpetajate esindusorganisatsioone õpetajaameti väärtustamise ja järelkasvu teemal.

1905. aasta revolutsiooni tulemusena sai võimalikuks eestikeelsele haridusele üleminek, esialgu just erakoolides. Miina Härma Gümnaasium on esimene eestikeelne keskkool, mis avati 1906. aastal (ehk siis 115 aastat tagasi). Läbi ajaloo süvendatud reaalharidust pakkunud Tallinna Reaalkool tähistab 2021. aastal 140. sünnipäeva. 1918. aastal loeti Reaali trepilt ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest, direktori kabinetis toimus Ajutise Valitsuse esimene töökoosolek. Omariikluse taastamise perioodil oli koolile erakordselt tähtis just oma endiste sümbolite taastamine, sh Reaali Poisi taasavamine 1993. aastal.

Eesti omariikluse taastamise perioodil asutati riigikoolina Noarootsi Gümnaasium, mis avas uksed 1990. aastal. Noarootsi Gümnaasium oli esimene, mis kasutas sel perioodil nimetust „gümnaasium”. Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium tähistab 12. oktoobril 100. sünnipäeva, samuti on oktoobris 100. sünnipäev Tallinna Prantsuse Lütseumil. Kool rajati koos Eesti Vabariigiga, likvideeriti okupatsiooni ajal ning taastati omariikluse taastamise perioodil.

Programmi teist osa alustavad demokraatlikule ühiskonnale iseloomulikud ning kodanikualgatusel tuginevad õpetajate aineühendused. Esimesena saab sõna 1989. aastal rajatud Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Humanitaariale järgneb reaal: Eesti Matemaatika Selts (EMS) ja Koolimatemaatika Ühendus. Eesti Matemaatika Seltsi rajati 1987. aastal. EMS loetakse Akadeemilise Matemaatika Seltsi järeltulijaks. 1989. aastal rajati EMS osakonnana Koolimatemaatika Ühendus. Järgnevad Eesti Lasteaednike Liit ning Eesti Klassiõpetajate Liit. Seega kõnelevad just laste esimesed õpetajad. Järgnevad õpetajate suurimad esindusorganisatsioonid: õpetajate ühendusi koondav Õpetajate Ühenduste Koostöökoda ning Eesti Haridustöötajate Liit. Viimane on ametiühinguna suurim õpetajate esindusorganisatsioon. Suurkogu teise osa võtavad kokku rektorid Tartust ja Tallinnast – ülikoolidest, kus toimub õpetajate tasemeõpe ning viiakse läbi õpetajate täiendkoolitusi.

Päeva kolmandat osa alustab Eesti Haridusfoorum, kelle järgnevad mitmed väga huvitavad ja erilised koolid: 1956. aastal tööd alustanud Tallinna Pae Gümnaasium (Eesti kooli, kus on vene õppekeel), Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, mis on 1990. aastal asutatud Eesti esimene erakool (omariikluse taastamise perioodil), 1924. aastal rajatud ning läbi erinevate ajastute kutseõpet pakkunud Räpina Aianduskool, 1992. aastal asutatud Tartu Herbert Masingu Kool, mis rajati terviseprobleemidega laste õpetamiseks, maakoole esindav Kääpa Põhikool, mille juured ulatuvad aastasse 1835. Suurkogu viimane esineja on Kihnu Kool – kool, kus õpetatakse ka kihnu keelt ja kultuuri. Programmi on põimitud ka veidi laulu ja pillimängu.

Eesti õpetajate suurkogu modereerivad õpetajad Liis Reier ja Madis Somelar.

Vaata kava SIIT.

Registreeri enda osalemine suurkogul SIIN.