Jäta menüü vahele

Eesti Mälu Instituudi (e-)näitus „Vastupanu Nõukogude võimule Eestis 1940-1991“

20. august 1991 – Eesti taasiseseisvumise päev – oli pool sajandit kestnud vastupanuvõitluse kulminatsiooniks. Nõukogudevastase vastupanu iseloom muutus koos ühiskonnaolude ja Eestit okupeerinud Nõukogude režiimi positsiooniga, ent eesmärk jäi läbi kümnendite suuresti samaks – taastada Eesti iseseisvus ja vabadus. Näitus võtab kokku Eesti rahva vastupanuvõitlust kommunistliku Nõukogude okupatsioonivõimuga ligi 50 aasta vältel.

Näitust „Vastupanu Nõukogude võimule Eestis 1940-1991“ saab näha eesti, inglise ja vene keeles alates 18. augustist e-kujul alaliselt ning füüsiliselt Tallinnas Tammsaare pargi Pärnu mnt poolses osas kuni septembri lõpuni.

Vaata e-näitust eesti keeles SIIT.

1940. aastatel ja 1950. aastate esimeses pooles osales relvastatud vastupanus metsavendadena või nende otseste toetajatena kümneid tuhandeid Eesti kodanikke. Metsavendluse vägivaldse mahasurumise ja okupatsioonivõimu kindlustamise käigus vastupanu iseloom teisenes – loodi põrandaalused (noorte)organisatsioonid, korraldati keelatud aktsioonid, teisitimõtlejad ühinesid ja levitasid keelatud kirjandust ning üritasid pidada sidet lääneriikidega, väga suur osa elanikkonnast osutas passiivset vastupanu (olgu see vabariigi-aegsete traditsioonide säilitamine või võimu üle irvitamine ja selle üleskutsetega kaasa minemata jätmine).

Nende püüdlustega võideldes tappis, piinas ja vangistas kommunistliku Nõukogude Liidu repressiivmasin tuhandeid vastupanijaid ja nende pereliikmeid. Kommunistlikud repressioonid ulatusid vastupanuvõitlusega seotud inimestest oluliselt kaugemalt. Eesti kommunismiohvrite e-memoriaalis on nüüdseks üle 100 000 represseeritu isikukirje.

Välismaale jäänud Eesti Vabariigi diplomaadid said võimaluse jätkata oma tegevust ning koos eksiilvalitsuse ja välis-Eesti kogukondadega hoidsid Eesti riiklikku ja kultuurilist järjepidevust ning maailma Eesti olukorrast teadlikuna.

Mida rohkem Nõukogude Liit nõrgenes oma sotsiaalmajanduslike probleemide ja ideoloogia pankroti raskuse all, seda julgemalt võtsid sõna ja tegutsesid iseseisvuse, vabaduse ja demokraatia pooldajad, kes suutsid tõmmata kaasa absoluutse enamuse rahvast. Suurem osa rahvast aga ei loobunud kunagi lootusest, et üks kord on sinimustvalge lipp jälle Eestit kaunistamas.

Tulemuseks oli Eesti Vabariigi kui demokraatliku ning vabadusele, õigusele ja õiglusele rajatud riigi taastamine õigusliku järjepidevuse alusel, mille alguspunktiks on iseseisvuse esmakordne väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. Sümboolselt peetakse iseseisvuse taastamise hetkeks kell 23.03 20. augustil 1991, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.

Näituses toodud lood tuletavad meelde, et vabadust tuleb julgelt kaitsta, sest kui oled selle üks kord kaotanud, siis taastamisele võib kuluda põlvkondi. Selle aja jooksul valatakse meeletult verd ja pisaraid ning keegi ei garanteeri, et vabadus üldse kunagi tagasi tuleb.

Eesti Mälu Instituut pühendab näituse kõigile, kes aitasid kaasa Eesti vabanemisele kommunistliku Nõukogude Liidu võimu alt ja iseseisvuse taastamisele 20. augustil 1991.

18.08.-30.09.2021
E-kujul ning füüsiliselt Tallinnas Tammsaare pargi Pärnu mnt poolne ots