Jäta menüü vahele

Dokumentaalfilm Ülo Nugisest

Delfi ja Eesti Päevaleht on saanud pärast pikka tööd valmis dokumentaalfilmi Ülo Nugisest ja eelkõige fookusega temast kui 20. augustil 1991 Eesti taas iseseisvaks riigiks korraldanud spiikrist.

Taasiseseisvumine oli meeskonnasport, kus väikese Eesti Vabariigi koondis alistas suurriigi NSV Liidu kõige mustemad jõud.

Millises rollis mängis meie rahvuskoondises Ülo Nugis?

Mees, kelle haamrilöök 1991. aasta 20. augustil kuulutas kaua igatsetud vabadust, sümboliseerib Eesti vabanemist Nõukogude okupatsioonist.

Dokumentaalfilm „Riigikogu direktor“ räägib loo lambivabriku Estoplast direktorist, kes tuli laulva revolutsiooni ajal poliitikasse nii edukalt, et ta tõusis Eesti-meelseid ettevõtteid ühendava Eesti Töökollektiivide Liidu juhi kohalt Ülemnõukogu viimase koosseisu spiikriks. Kaasaegsetele annab Ülo Nugise lugu võimaluse taas läbi elada meie lähiajaloo kuldajastu. Meie lastel ja lastelastel tasub tajuda natukenegi pinget ja emotsioone, mis viisid meid taasiseseisvumiseni.

Ülo Nugis tunnistab ka ise, et tema poliitiliseks tähetunniks jäi 20. august 1990. Sest tema nägi just „tänu“ 19. augustil Moskvas alanud putšile, et nüüd on ka Eestil võimalus kuulutada välja oma taasiseseisvus. Läti ja Leedu olid selleks hetkeks oma taasiseseisvuse juba välja kuulutanud. Kui nii toona kui praegu tundus ja tundub paljudele, et riikliku iseseisvuse taastamine oli loomulik ning ühemõtteline samm, siis 19. ja 20. augustil 1991 olid Toompeal väga põhimõttelised, emotsionaalsed ja tulevikku määravad vaidlused. Kohati näis, et erakondade ja saadikurühmade tulevikunägemused on lootusetult erinevad.

Et saada Ülemnõukogu viimases koosseisus kokku vajalikud hääled, pidi spiiker Nugis mängu panema oma diplomaadioskused, veenmisvõime, autokraatsuse ja visaduse. Versioone ja huvigruppe oli palju nii parlamendis kui parlamendi kõrval – just Eesti Komitee näol. Rääkimata, et Moskvas käis putš, Tallinna tänavatel liikusid sõdurid ja Nõukogude armee rasketehnika, oli oht, et vallutatakse teletorn, raadio- ja telemaja. Aga just nii keerulisel hetkel pidi Nugis kokku sama hääled, et parlament kuulutaks Eesti taas iseseisvaks riigiks.

Ja tal õnnestus see – usk, lootus ja armastus Eestisse ning meie tulevikku andsid 20. augustil kl 23.03 parlamendis 69 häält. See oli piisav, et Eesti vabaks kuulutada. Kui hääled olid koos, järgnes Nugise ajalooline haamrilöök otsuse kinnitamiseks ja pikk aplaus. See oli Eesti riigi taassünd.

Pärast seda osales Nugis veel aastaid aktiivselt Eesti poliitikas, oli kolmes parlamendi koosseisus ning ta viimaseks märgiliseks sammuks oli Eesti NATO-teekonnale avapaugu andmine. Ta oli üks esimestest Eesti poliitikutest, kes nägi NATOs meie julgeoleku kõige tugevamat garanti.

Ülo Nugis suri 2011. aastal.

Ta sõber ja kaasteeline Tiit Made ütleb filmis „Riigikogu direktor“, et just tänu Nugisele sai Eestist taas vaba riik ja just tänu sellele on meil kõigil võimalus vaadata ka seda filmi.

Dokumentaalfilmi esilinastus on 11. augustil. Kinodes alates 12. augustist.

Filmi režissöör on Toomas Lepp ja stsenarist Hannes Rumm, film kestab ca 1.05 ja seal on kasutatud hulgaliselt video- ja fotosisu, mis pole varem avalikkuse ees olnud. Filmi tegemiseks intervjueeriti üle 20 inimese.

Vaata dokumentaalfilmi treilerit SIIT.